Videod

Vaimse tervise esmaabi sammude kasutamine

Allpool saad vaadata videosid vaimse tervise esmaabi sammude kasutamisest ühe näidismure korral. Vaimse tervise esmaabi samme saab praktikas kasutada väga erinevate vaimse tervise murede korral.

1. SAMM: Lähene inimesele ja hinda olukorda

Esimeseks ülesandeks on minna inimese juurde ning püüda mõista, kas tegemist on kriisiolukorraga. 

  • Leia sobiv aeg ja koht, kus te mõlemad end turvaliselt tunneksite.
  • Kui inimene ei alusta sinuga vestlust, et rääkida, kuidas ta ennast tunneb, siis tee ise temaga juttu.
  • Mine inimese juurde ja ütle, et sa tunned tema pärast muret.
  • Austa inimese privaatsust ja konfidentsiaalsust.

Vaimse tervise alase esmaabi osutaja peab suutma kindlaks teha võimalikud kriisiolukorrad:

  • Kas inimene võib ennast vigastada.
  • Kas inimese käitumine on teiste jaoks tugevalt häiriv (nt. agressiivseks muutumine või sideme kaotamine reaalsusega).

Kui tegemist on kriisiolukorraga, tuleb leida abi kohe, vajadusel helistada 112. Kui tegemist ei ole kriisiolukorraga, saab asuda järgmiste sammude juurde.

2. SAMM: Kuula toetavalt ja hinnanguid andmata

Vaimse tervise esmaabi osutamise ajal on väga tähtis kuulata abivajajat eelarvamustevabalt ja hukka mõistmata.

Kuulamise ajal tuleb kõik hinnangud inimesele või tema olukorrale kõrvale jätta. Enamus stressiseisundis olevatest  inimestest soovivad, et neid esmalt hinnanguvabalt ära kuulataks, enne kui asutakse lahendusi ja abisaamisvõimalusi pakkuma. Selleks tuleb esmaabi osutajal omaks võtta kindlad hoiakud ja kuulamise oskused, mis:

  • lubaksid kuulajal tõepoolest kuulda ja mõista, mida talle öeldakse, ning tekitaksid teises inimeses tunde, et ta saab oma probleemidest vabalt rääkida, ilma et teda arvustataks.

3. SAMM: Anna kindlustunnet, paku tuge ja teavet

Kui vaimse tervise probleemi kogev inimene on ära kuulatud, on esmaabi osutajal lihtsam talle tuge ja informatsiooni pakkuda. Pakutav abi hõlmab emotsionaalset tuge – kaasaelamist inimese tunnetele ja taastumislootuse pakkumist ning praktilist abi asjades. Esmaabi osutaja võib ka inimeselt küsida, kas  ta sooviks vaimse tervise probleemide kohta rohkem infot saada.

4. SAMM: Julgusta asjakohase professionaalse abi kasutamist

Küsi kas ja millist professionaalset abi ta juba kasutab või on kasutanud. Esmaabi osutaja võiks rääkida saadaolevatest toe- ja abivõimalustest. Vaimse tervise probleemidega inimesed taastuvad tavaliselt paremini sobiva professionaalse abi toel. Tuleks tutvustada saadaolevaid võimalusi, nagu nõustamine, tervishoiuteenused, psühhoteraapia, pereliikmete tugi, tööalaste ja hariduslike eesmärkide saavutamiseks mõeldud tugiteenused, rahalised toetused ja majutusvõimalused, kuna abivaja ei pruugi kõigist neist teadlik olla.

5. SAMM: Julgusta eneseabi ja muude toetusstrateegiate kasutamist

Julgusta küsima vajalikke kohandusi töökeskkonnas, kasutama eneseabistrateegiaid ning otsima tuge pereliikmetelt, sõpradelt ja teistelt. Abivajaja taastumisel võivad pakkuda väärtuslikku tuge ka teised vaimse tervise probleeme kogenud inimesed ehk kogemusnõustajad.